Aastaid tühjana seisnud Mai keskus vahetas hiljuti omanikku, kes on asunud hoones tegutsevate üürilistega lepinguid lõpetama.

Aastaid tühjana seisnud Mai keskus vahetas hiljuti omanikku, kes on asunud hoones tegutsevate üürilistega lepinguid lõpetama, jõudmaks selleni, et 1980ndate keskel valminud kolossi saaks lammutama hakata.

Mai keskuse kinnistu ostis tunamullu Pärnu linnalt enampakkumisel Baltimaades ärihoonetesse investeeriv osaühing Capital Mill. Hiljuti sai kinnistu uueks peremeheks osaühing Papiniidu Arendus, mille omanik Marko Kull on Capital Milli endine kaasosanik.

Kulli sõnutsi otsustas ta partnerid välja osta seetõttu, et ainuomanikuna on lihtsam äriideed ellu viia, sest juhul, kui mõnes küsimuses tekiksid lahkarvamused, ei pea neid kõigile sobivaks vaidlema.

Kulli sõnutsi on ta ehitajatega nõu pidanud ja praeguse seisuga plaanitakse hoone lammutada talvisel või kevadisel ajal, kui õhuniiskus suurem ja tolmu lendleb vähem.

Uue omaniku jutu järgi alustas ta seetõttu ka üürilepingute lõpetamist, et hoone oleks peagi lammutusvalmis.

Mai keskuse suurim üürnik on praegu Pärnu keskraamatukogu Ranna filiaal, mis kolib järgmisel sügisel Papiniidu ja Metsa tänava nurgale ehitatava Mai ärikeskuse teisele korrusele.

Mis ajaks peaks Mai keskus tühjaks saama ja millal lammutustööd võiks alata, Kull täpselt ei tea. “Olen tegelnud sellega vaid paar nädalat ja nii detailset plaani veel pole,” seletas ta.

Pärnu linnavalitsus andis Mai keskuse lammutusloa välja eelmisel aastal. Mullu sügisest on 8759ruutmeetrisel kinnistul uus detailplaneering, mille kohaselt peaks kerkima sinna 4500ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga madalam kaubandushoone ning Mai ja Papiniidu tänava nurgal asuv 1000ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga kõrgem osa ehk kuni kaheksa maapealset korrust, mis on mõeldud äri- ja elupindadeks.

Kulli sõnutsi ei kavatse ta kehtivat detailplaneeringut muuta ja plaanib selle järgi kinnistut hoonestama asuda. “Mõnes seni kavandatud detailis võib midagi muutuda, aga suures pildis peaks plaanid samaks jääma,” ütles ta.

EKE Projektis koostatud detailplaneeringu seletuskirjast nähtub, et kinnistu eelmised omanikud on kavandanud hoonestuse rajada kahes etapis: viie aastaga peaks valmima madalam kaubandushoone ning järgmise viie aasta jooksul äri-, elu- ja majutushoone ühes parkimiskorrustega.

Detailplaneeringut koostades lähtuti arhitektuurivõistluse võidutööst “Kajakas”, mille autor on Tõnis Tarbe OÜ. Konkursil oli kaks osalejat.

Detailplaneeringu järgi peab hoonete arhitektuurilahendus olema kõrgetasemeline ja fassaadi puhul tuleb kasutada väärikaid ja piirkonda sobivaid materjale. Juhul kui võidutöö teostamisest loobutakse, tuleb korraldada uus arhitektuurivõistlus.

Krundi kasutamise sihtotstarveteks on määratud kaubandus-, toitlustus- ja teenindusmaa, kontori- ja büroohoone maa, majutushoone maa ning korterelamu maa.